25. août 2020 - 18:30 jusqu'à 19:30
Hispaania Maja., Tallinn
Partager sur:

Rohkem kui 100 aastat tõelist üksildust. Silvia Pärmanni näitus | mardi, 25. août 2020

Fotograafi ja reisikirjaniku Silvia Pärmanni näituse avamine, kus kuuleme ta Kolumbia reisi parimatest hetkedest.



Silvia Pärmanni näituse "Rohkem kui 100 aastat tõelist üksildust" avamine on osa Hispaania maailma festivalist. Pane end kirja ja tutvu kogu festivali kavaga siin: www.hispaaniamaja.ee/ee/hispaania-maailma-festival/



---

Santa Cruz de Mompox



Oma esimese 300 eluaasta jooksul oli Mompox ise ka oma edust pimestatud. 1540. aastal asutasid Hispaania esimesed asukad Magdalena jõe äärde sadamalinna, mis kiiresti arenes oluliseks kaubasadamaks.



Samas kohas varem elanud põlisrahvas, kelle pealiku Mampo järgi linn nime sai - Mompox tähendab valitseja Mampo maad - tõrjuti kõrvale, nende matmispaikadesse kerkisid võimsad kirikud ja turvalisest sadamast sai koht, kus hispaanlased oma kokku röövitud kulda ja muid aardeid varjasid.



Jõeäärne Calle de la Albarrada on oma arhitektuuri ja jõukusega muljetavaldav isegi praegu, rääkimata 17. sajandi Colombiast. Raha annab enesekindlust ja 1810. aastal kuulutas Mompox ennast esimese Colombia linnana Hispaaniast iseseisvaks. Mompox oli Cartagena järel tähtsuselt teine linn ja ilus elu jätkus veel ilusamana.



Gabriel García Márquez veetis seal nooruses üksjagu aega, peamiselt seetõttu, et ta tollane girlfriend oli sealt pärit. Aga see polnud raisatud aeg. Mompoxi ja “100 aastat üksildust” tegevuspaiga Macondo sarnasus on rabav. Raamat algab ühe perekonna poolt linna rajamisega jõesaarele, mis on muust maailmast isoleeritud 100 aastat. See atmosfäär, mis siis linna täitis, pole tänaseks kuhugi päriselt kadunud.



Sest selleks ajaks oli kõik juba valesti läinud. Võimas, paari kilomeetri laiune Magdalena jõgi kuivas 19. sajandi alguseks kokku vaid sajakonna meetri laiuseks kiire vooluga jõeks, nagu see tänagi on. Kaubalaevad ja kaupmehed pagesid ja kunagine jõesäng soostus, muutes Mompoxi üheks ebaoluliseks keset soid asuvaks külaks kusagil jõesaarel keset Colombiat. Eraldatus ja raske ligipääs ei pruukinud ahvatleda kaupmehi, aga meeldis pööraselt paramilitaarsetele gruppidele ja narkokartellidele.



Läks 1990ndateni, enne kui UNESCO tunnustas Mompoxi koloniaalarhitektuuri maailmapärandi nimistu vääriliseks. Räämas majadesse hakaksid tekkima butiikhotellid, kohalikud ehtemeistrid avasid taas oma töötoad ja kauplused (kullaga on seal akndis harjutud ringi käima igal moel) ja jõeäärsetesse majadesse kolisid kohvikud, trendikad baarid ja pizzeriad.

--

Osalemine tasuta, kuid vajalik eelnev registreerimine. Õhtu toimub eesti keeles.



Enne ja pärast üritust saab tutvuda valikuga meie raamatu- ning gurmeepoes. Kõrvale on võimalik nautida teed, kohvi või pokaali head Hispaania veini. Registreeri end üritusele siin:

www.hispaaniamaja.ee/ee/hispaania-maailma-festival/



Rõõmsa kohtumiseni Hispaania Majas!